Minu Kreeka
KREEKA, MIS KOHT SEE ON?
See raamat räägib Kreekast - kohast, mis on vaid kolm korda suurem kui Eesti, kuigi seal elab 8 korda rohkem inimesi. omgggg Kohast, mis on rannajoone pikkuselt maailmas kümnendal kohal ja neli viiendikku sellest kohast on mägine ning see koht on usklikkuse poolest Euroopas kolmandal kohal ja selle maa hümn koosneb 157. salmist ning on seetõttu maailma pikim. fking partytrick ju
KUIDAS SAI SEE KÕIK ALGUSE?
Laansalu alustab oma raamatut varase lapsepõlve jutuga, mis oli talle arvatavasti tekitanud huvi rändamise vastu. Tema vennad olid tahtnud mootorrattaga sõita ning olid samal ajal pidanud Estrit hoidma. Vendadel oli tulnud pähe, et äkki tahab väike Ester ka sõita. Nad sidusid püksirihmaga ta mootorratta külge ning läksid sõitma. Ester oli vankris kahtlaselt vait. Nagu ka arvata oli, kukkus vanker lõpuks ümber noshit. Vanaema oli ka tulnud vaatama, mis toimunud on. Ester leiti üles uppis vankri alt ning too isegi ei nutnud, vaid naeratas. kindel et pole deemon v lihtsalt psycho Üheksa aastat hiljem tulid tema kodu juurde inturistid suure bussiga ning seal oli ka giid. Ester oli kohe küsinud, et kas tema saaks ka sellise bussiga sõita ja mikrofoniga rääkida.
ESTRI TÖÖ
Reisijuhi tööd alustas Ester pärast seda kui Eesti taasiseseisvus. Hakkasid tekkima reisibürood ja Ester sai sinna jutule. Kui üks reisijuht alt ära hüppas, sai Ester minna Pariisi reisile giidiks. Pariisist sai Norra ja Norrast Kreeka. Tänu Kreeka reisile sai temast giid-reisijuht-reisikonsultant. Kui Ester 15 aastat tagasi Kreekasse jõudis, arvas ta et Kreekas olid ainult ainult mäed ja prügi. Tookord ei olnud Kreekas veel eurosid, vaid olid drahmid. Drahm oli olnud kasutusel üle 2500 aasta ja kreeklastel polnud kerge sellest loobuda. Üks tass kohvi oli siis veel maksnud 70 drahmi ehk 3,5 Eesti krooni, mis on isegi eestlaste kohta odav. ei ei euro ei tõsta hindu kohv ei maksa 22 senti Teed olid 15. aasta eest veel viletsad ja suunda juhatavaid silte oli vähe ja needki olid kreeka keeles. Nüüd, aga on Kreekasse ehitatud kiirteed ja sildid on igalpool kirjutatud ka inglise keeles.wow rly kas ingl k nii mainstream nüüd didnt know
KREEKA, HAIGLAD, JA TAKSOD
Ühe reisiseltskonnaga reisides, juhtub ka kaks õnnetust. Buss sõidab neil kõigepealt kraavi ning pärast jamatakse selle üles tõmbamisega. Pärastpoole kui nad olid juba hotellis kukub Raimond, kes on koolidirektor, trepist alla, ning, nad pidid, minema taksoga haiglasse. Kreekas veetakse ohutuledega ja pidevalt signaali andvas taksos abivajajat ning kõik teised taksod annavad neile teed. Ateenas on ligi viie miljoni elaniku kohta 14 000 taksot, mis on väga palju. lol sa pole veel näinud mis on palju Taksot kasutatakse ka ühistranspordi asemel ning taksosõit on praegugi väga odav - aastal 2011 maksis taksosse istumine 1 euro ja kilomeetri eest tuli tasuda 30 eurosent. Haigla oli väga rahvarohke, kuigi arstid olid väga abivalmid. Raimond saadeti lõpuks lennukiga Eestisse. Loe katkendit, Raimondi õnnetusest ja haiglatest SIIT. Kreekas on enamus arste saanud hariduse väljaspool Kreekat. Arstiametit ei tasusta riik piisavalt. Sellepärast toetavad inimesed arste, rahaga. kerge tip Näiteks kui mõnele pereliikmele Kreekas on vaja teha mõni plaaniline operatsioon, siis kõigepealt leitakse arst ja seejärel lepitakse kokku summa, olemata sellest kui ollakse tasunud ka ravikindlustuse eest. Ka lapse ilmaletoomine on tasuline. Alla 3000 euro pole mõtet eelarvet koostada. Enamik Ateena naisi sünnitab erasünnitusmajas. Neljakohalisse, palatisse koha broneerimiseks, tuleb tasuda 800 eurot. Arsti visiiditasu on 2000 eurot. Kokkuvõttes läheb erahaiglas sünnitamine maksma 4000 kuni 15 000 eurot. Olemata kõrgetest hindadest käivad kreeklased ikkagist erasünnitusmajas.
KONSTANTINA JA, TEMA PERE
Esimene Estri ajutine Kreeka-kodu oli linn nimega Tolo Peloponnesose poolsaarel ja selle suurus on umbes pool Eesti territooriumi. Tolo on paari tuhande elanikuga suvituslinn. See on Ateenast mööda kiirteed sõites vaid paari tunni kaugusel. Seal on meri ja rand ning ka ajalooline kultuuritaust. Tolos on rohkelt mägesid, viljakandvaid orge ja tasandikke. Rannajoon on käänuline, paljude sadamate ja arvutute randadega. Seal, kohtus ta perega, kellest saab tema võõrustaja, nõuandja ja toetaja. Konstantinaga, kes oli selle pere pereema kohtub Ester kui ta vajas abi ümber kukkunud kauba kokku korjamisega. Hiljem kohtus ta ühe noormehega rannal, kes osutus Konstantina pojaks Hariseks. Konstantinal on ka mees, kes on ratastoolis ja veel üks poega Panos, kes on abielus inglanna, Franiga ja neil on kaks last. Haris on naistevõrgutaja ja tal on raamatu jooksul kohe päris mitu pruuti. Konstantina on aga pärit Tolo lähedalt Assini külast. Tema vanemad olid talupidajad ehk Kreeka mõistes siis apelsini- ja mandariiniaedade ning arbuusi-, meloni- ja artišokipõldude pidajad. veits ületunde v Konstantina läks vanemate tahte vastaselt mehele ning kolis Ateenasse ja abiellus oma mehega ja neil sündis kaks poega.üks naisel teine mehel sündis eks Hiljem kolisid nad Tolosse.
HELENA, TEMA POOD NING TEMA RASKUSED
Sõites ühe reisiseltskonnaga 2500 meetri kõrgusele Pornasosse ära sa märgi mäele kohtab Ester Helenat. Helena on lihtne keskealine pontsakas kreeka pereema tumedate poisipeaks pügatud juuste ja kastanpruunide silmadega. Helena elab pooleteise kilomeetri kõrgusel ühes majalobudikus, mis osutub poeks. Poes leidub peaaegu kõike - isetehtud makarone, lusikamagustoitu(paksus siirupis hulpivad puuviljad), rõngasvorste, käsitööd, õlipuu okstest voolitud kerjusekeppe, ikoone ja lukumi'si(viinamarjamahlast valmistatud ja looduslike maitseainetega maitsestatud vorst!!!!!maitseliseditaolisedkujulisedümmargused kommid, mis on täidetud pähklite, musta ploomi või rosinatega ja külvatud üle seesamiseemnete, mandlilaastude või tuhksuhkruga). Lukumi jõudis kreekasse 15. sajandil ja maailmas tuntakse seda rohkem Türgi maiuse nime all. Estri rühm proovib lukumisi, puskareid ja muid asju ning meeldima hakkamisel ka ostetakse. Ka aasta hiljem käib Ester ikka veel ka Helena juures koos oma järrgmise reisikruppiga ja jäleki osetakse paliu asiu sialt. 2002. asta vepluaris, kui oli trammide yana toomi tramm v vahetamine evrade vastu, reisis Ester koos Konstantina perega nende sugulaste juurde ja tee peal käidi ka Helena juurest läbi. Siis sai Ester teada, et esimest korda kui Ester käis Helena juures ühe grupiga, olid Helenal väga rasked ajad. Helena abikaasal oli avastatud vähk ja neil ei olnud piisavalt raha, et minna Ateenasse arsti juurde. Kui aga peatus bussitäis rahvast nende poe juures said nad oma raha kokku. Teine kord kui Ester neid külastas oli neil jälle arstilkäik ees ja jällegi raha polnud. Helena aka gold digger oli samal ajal kui Ester oli tulnud sirvinud pühakute raamatut ja just Püha Sosoni juures olles tuli Ester. Jällegi said Helena ja tema pere oma raha kokku tänu Estrile. Nii sai Ester endale pühakuks püha Sosoni.
KREEKA KEELE ÕPINGUIL
Kui Estri üks kunagine reisija kutsub ta Tallinnasse Eesti esimesele uuskreeka kursusele, otsustab Ester muidugi kohe minna. Alguses muidugi tundus Kreeka keeles lugemine ja rääkimine võimatu. Esimene kokkupuude kreeka keelega oli Estril varajases lapsepõlves, kui tema ema oli teda noominud koolilaua taga istumast "Kõverera nagu kreeka ε" olemisega. Siis lisandusid matemaatikas ja füüsikas õpitud ρ (roo), π (pii) ja Ω (oomega). Nüüd aga vaatasid need tähed talle tähestikust ja õppetükkidest vastu. Kreeka keel on keel kus mõningaid tähekombinatsioone hääldatakse teistmoodi kui kirjas; kus on küll mõningad meie oma tähed, aga neid hääldatakse hoopis teist moodi; kus on tähestikus 24 tähte koos seitsme erineva i-ga mille kirjutamisel pole loogilisi reegleid; kus igal sõnal on rõhumärk ja sõnade suguline jagamine. Kreeka keel on samuti üks maailma vanimaid keeli mis on aastatuhandete jooksul vägagi muutunud. Meie, eestlased isegi kasutame antiikaja kreeka keelest pärit sõnavara ja fraseoloogiat. Isegi 1/3 inglise keele sõnu on pärit kreeka keelest. 4000 aastat tagasi kasutati ainult vanakreeka keelt, kuid peale Aleksander Suure maadevallutusi tekkis ka lihtsam versioon - uuskreeka keel. Tükk aega kasutati neid kahte keelt, vanakreeka keelt asjaajamiseks ja raamatute kirjutamiseks ja uuskreeka keelt lihtrahva hulgas rääkimisel, kuni 1974 mindi täielikult üle lihtsamale rahvakeelele. Vanakreeka keelt õpitakse praegugi kreeka koolides, aga selles suhelda ja kirjutada ei osata.
Ester läheb ka kreeka keelt õppima Ateena pellari ülikooli, mis on Kagu-Euroopa kõrgkoolidest üks vanimatest. Koolimajaks on hall ja sünge üheksakorruseline maja, kus klaasuksed ja seinad on täiskleebitud plakateid, seinad on laigulised, trepid on halli-mustakirjud. Kolmandal korrusel on väike antiigimuuseum milleta ei saa hakkama Ükski Kreeka Ülikool ja neljandal korrusel on kohvik, mis on hästi kole ja nukker. Hinnad on vähemalt kolm korda odavamad kui linnas. Ka WC pole tualettpaberi pojakestki näha. okei nii halb v Maja ei köeta üldse ja on seetõttu kohutavalt külm. Aga selle kooli rõõmsameelne õppejõud paneb unustama kooli väljanägemise. Õppejõud on ääretult sümpaatsed, emotsionaalsed ja enegilised.
KREEKLASTE PULMAKOMBED
Kui Ester sai Mariannalt pulmakutse oli ta väga imestunud, sest ta oli just temaga kohtunud. Aga põhjuseks oli hoopis see, et kreekas tuleb pulma kutsuda kõik keda tunned ja tead, isegi ärisuhete kaudu. Marianna ja Petros olid mõlemad heal järjel ja traditsioonidest kinnipidavatestperedest. Traditsioonide kohaselt tuleb perel kiita heaks tütre või poja tulevane abikaasa. Nii mõnedki mehed peavad oma armsama asemel hoopiski pere soovitud naise altari ette viima. Petrose ja Marianna vanemad tahtsid, et see tulevane oleks väärikast perest ja otsiti soovijaid kuni lõpuks said nende pered tuttavaks. Varsti tutvustatigi Petrost ja Mariannat üksteiseile. Alguses tundus, et nende vahel küll midagi susisema ei hakka kuni lõpuks tuli uudis, et nad on kihlunud. Kihlatud ollakse meie mõistes väga kaua - ka kümme aastat ei ole väga palju. Alla paari aasta kestvat kihtlust esineb harva. Pulmade venitamise põhjusteks on kreeka naise ettevalmistumine abielu iseärasusteks. Kihlusaeg annab ka võimaluse selgusele saada, kas suudetakse abikaasat koos kõigi tema vigadega armastada. Marianna ja Petros olid kihlatud 2 aastat. Kreeklane peab pulmi suurelt ja priiskavalt. Marianna ja Petrose pulmaõhtu oli 5.12.2009. okei selge aitäh Pulmaõhtu sellepärast, et laulatus toimub kreekas kell 18 või 19. okei küsisin v Pruut peab laulatusele alati üksi minema ja hiljaks jääma umbes 20 minutit. Pruudi saabumisel minnakse kirikusse, kuhu kõik ära ei mahu ja mõned seltskonnad jäävad kirikust välja. Koos pruutpaariga astuvad altari ette ka neli tunnistajat. Tunnistajateta ei saa Kreekas sõlmida isegi tsiviilabielu. Pulmade kõige põnevam osa on see kui pruutpaber teeb preestri juhatusel kätest kinni hoides kolm ringi ümber laua, millele on asetatud rist ja evangeelium ja jeesuse pilt . Pärast külvatakse pruutpaar riisiga üle. Riisi viskamine oli kreekas pulmakomme, millega sooviti uuele perekonnale head algust ja püsimajäämist enne kui 2011. aasta kevadel see ära keelati. Tseremoonia lõppeb õnnitlustestega ja pruutpaarile viie värvilise mandli kinkimisega, mis sümboliseerivad tervist, rikkust, õnne, viljakust ja pikka elu. Pärast on ka veel noorpaari ühine tordi lahti lõikamine ja esimene dants. Pulmapidu õhtu pidi olema ju kestab varajaste hommikutundideni. Seaduse järgi ei saa kreeka naine abielludes nime vahetada ja mõlemal jääb alles sama perekonnanimi. Lapsed hakkavad kandma mehe perekonnanime.
ATEENA
Ateenat kirjeldab ester kui kohta, kus on üksteise otsas ja segiläbi kõik uued hotellid ja vanad antiikmälestusmärgid; koht kus varahommikul kirevad kuked ja öö läbi kestab liiklussumin; koht, kus... Kevadises Ateenas on kuldkollastest õitest pakatavad looberipuud, valkjate õiekobaratega oliivid ja viimaseid õisi pillavad apelsiinipuud. Suvises Ateenas on tulikuumalt õhkavad ja tolmused marmortrepid. Sügiseses Ateenas siristavad vahetpidamata tsikaadid. Talvises Ateenas on oranžid apelsinipuud ja karikakarde väljad. Ateena südalinnon kitsuke, imetilluke ja täisehitatud. Kesklinnas asuvad kvartalid ja tänavad, kus tegeletakse kauba müümisega. Kesklinna vanades kvartalites on pisikesi oaase, kus saab mõnuleda kohvi juues, õhtust süües või muusikat kuulates. Koerad on Ateena tänavate lahutamatu osa. Nad saavad headelt inimestelt regulaarselt süüa ja armastavad aega veete suvalise linlasega kaasa jalutades. Koeradel on kaelas riigi antud rihmad - isastel sinised ja emastel punased. Neid vaksineeritakse ja steriliseeritakse. Autoga kesklinna sõites peab arvestama sellega, et sinna ei saa sõita iga päev, vaid üle päeva, sõltuvalt auto registri lõpunumbrist. Enamus tänavatel on parkimine tasuta, mis tähendab aga seda, et parkimiskohta leida on praktiliselt võimatu. "Ateenas peab kõigil olema hea elada" ütles Ester.
KREEKA PLUSSID
Kui Ester oma sõbranna Annega tänavatel jalutavad, tuleb jututeemaks Kreeka plussid. Anne arvab, et kliima on kreeka juures kõige parem. Egeuse mere rannikul on kliima stabiilsem kui mujal Kreekas. Isegi hilissügisesed soojakraadid on keskmiselt 25-30°C ning merevesi püsib 24°C ligi. Vahemereline kliima Kesk-Kreekas ja saartel veel tähendab lumeta talve mõningaste vihmahoogudega, pidevat rohelust, maasikaid veebruaris, aasta läbi avatud välikohvikuid ja pikka vihmata suve. Ester aga arvab, et Kreeka suurimaks plussiks on võimalus olla sina ise. Kreekas saab sõita paarkümmend aastat vana autoga ja mitte murda pead, kuidas naabrit üle trumbata; sorkida lauas kahvliga kaaslase taldrikus ja mitte muretseda lauakommete pärast; ujuda euroopa puhtamais meres mis on Egeuse meri; võtta aega ja mitte seda taga ajada; rääkida inimestega rahulikult ja mõnuga.
KREEKA KÖÖK, SÖÖGID JA JOOGID
"Kindlasti ei ole toidud Kreekas liiga soolased või vürtsitatud, seega eestlastele väga suupärased" ütleb Ester. Kreeka köök on maailmakuulus. Kreeklased söövad asju vastavalt kommetele. Eriti armastavad kreeklased palju liha süüa. Kreekas on linnu-, lamba-, kitse- ja sealiha. Merest saavad kreeklased ka palju mereande ja kalu. Kreeka köögis on tähtsal kohal ka veel oad ja kartulid ning rohkelt kasutatakse baklažaani, suvikõrvitsat, artišokki, rohelisi oakaunu, herneid, läätsi, okrat, paprikat, pipart, kapsast, porgandit, punapeeti, spinatit ja viinamarjalehti. Kreeka kööki kuuluvad ka feta juust, oliivid, oliiviõli ja sidrun. Toidukorrad kreekas on rikkalikud. Kõigepealt on salatid ja eelroad. Kõige harjumuspärasemaks salatiks on maailmakuulus Kreeka salat. Eelroadeks on näiteks tzatziki(jogurtikaste, taramasoalata(kalamarjavõie), kolokifakia tignita(frititud suvekõrvits) ja paljud muud näiteks grillitud kaheksajalad. Seejärel on vaheroaks suupisted. Põhiroaks on liha või kala grillitult või hautatult. Magustoidud tuuakse peale põhirooga ja nendeks on ülimagusad, siirupi või meega üle valatud magustoidud. Kõige tuntumad on balkava ja kadaifi, mis on siirupid hulpivad filotaignakoogid, keeksid, küpsised, vahukoore- ja šokolaadikoogid ja lusikamagustoidud ehk paksus siirupis ujuvad puuviljad. Suppi söövad kreeklased harva, enamasti püreestatult. Kreeklased ei ole veinigurmaanid, küll aga nad igapäevased veininautijad. Õhtusöögi juurde kuulub enamasti vaadivein. Kreeka köögi võib võtta kokku sõnadega lihtsus, värskus ja mitmekesisus.
Kreekas sööma-jooma minnes peab teadma, kus mida tellida saab. Tavaliselt saab tavernis, restoranis ja grillbaaris nii süüa kui ka juua. Kohvijoomiseks sinna minna ei sobi. Kohvijoomiseks tuleks minna kohvikusse, kus pakutakse peale kohvi ka muid jooke. Süüa kohvikutes väga ei pakuta, harvemal juhul võib saada kooki. Uzeri(ainult meeste koht) ja baar on napsuvõtmise ja lobisemise kohad. Kreekas ei ole jootraha andmine kohustuslik, aga lauale jäätud euro teeb kelneri tunduvalt rõõmsamaks.
KREEKA SAARED
Kreekas olevate saarte arvu ei ole aga kindlalt teada. Eri allikad pakuvad väga erinevaid arve kuni seitse tuhandeni. Püsi asustusega on nendest saartest umbes 250. Kõigi saarte vahel toimub ka laeva-, harvemal juhul lennuühendus. Mõnele saarele saab ka mööda silda minnes. Iga Kreeka saar on endale hankinud ajaloorattas keereldes erineva näo, kombed ja pärandi. Saari jagatakse erinevalt - suurteks ja väikesteks, turismist küllastunuiks ja pea puutumatuteks, arheoloogiliste vaatamisväärsustega ja ilma, jne. Kreeka mandriosa meenutab kujult hobuserauda ja saared on pikitud selle ümber. Joonia meres on 7 suuremat saart - Kérkyra(eestlastele tuntud kui Korfu), Paksi ja Lefkada(pikkade liivarandadega saared),
Ithaka(Odüsseuse elupaik), Kefalonia(kuldsere hammastega kitsede ja rukkimaarjapäeval ilmuvate mustade madude saar) ja Zakinfos(seal asub Kreeka kõige kuulsam kalendrivaade).
Patmose saarel käis Ester koos Frani, Panose ja Harisega. Patmose saar asub Küklaadide saarestiku lõunaosas ja on Kreeka saarte usukeskuseks. Klooster, mis paistab võimsalt juba väga kaugelt on suurim ja võimsam, mida Ester on Kreekas näinud. Patmose saare pindala on umbes 30 km², seal elab 3000 inimest, on sama madal kui Eesti, on merihobukese kujuga.
Järgmisel päeval suundub Ester koos oma reisikaaslastega Lésvose ehk Lesbose saarele. Seal saarel on 2000 aastat vanad kuumaveebasseind, miljoneid aastaid vana kivistunud mets, imettegevate ikoonidega kloostrid ja parim aniisiviin ouzo. Tänapäeval toodetakse Lésvose saarel mitut ouzo sorti mitme eri lõhnabuketi ja kangusega. See jook on valmistatud laimiõitest, greibikoortest, koriandrist, fenkolist, nelgist, aniisit ja muudest ainetest millest osa on saladus. Ouzo't serveeritakse nii, et kõigepealt valatakse klaasi ouzo, siis pisut vett ja jääd, misjärel muutub segu piimjaks. Ouzo't tuleb õppida armastama ja Lésvose saar sobib selleks kõige paremini.
Estrit vaimustab ka Santorini saar, mis kuulub maailmas kümne kõige populaarsema saare hulka. Saar on kuulus oma ilusa vaate poolest Egeuse mere sügavsinistest vetest ümbritsetud Santorini vulkaanile. Santorinile sõites näeb saja meetri kõrgusi musti laavaväljasi ning poolkuukujulist Santorini ise koos tema valgete, roosade, punaste, oranžide ja siniste majakogumitega mis asuvad 240 meetri kõrgusel kraatriseinal. Santorini on seotud ühe maailma kõige võimsama inimestele teada oleva vulkaanipurskega, mis toimus 1550. aastal e.m.a. Kaks kolmandikku saarest vajus vulkaanipurske tagajärjel meresügavikku, jättes mälestuseks 800 meetri sügavuse ja 12 kilomeetrise läbimõõduga vulkaanikraatri. Santorini saar on Kreeka saartest üks ainulaadsemaid. Santorini ja selle külje asuv saar nimega Anafi on Euroopas ainukesed kuuma ja kõrbelise kliimaga paigad. Santorinil asuv muld on vulkaanilist päritolu ja enamasti must. Sellele vaatamata kasvab seal ikkagi taimi, mis tarbivad vähe vett. Santorini ümber on väävlihaisune pruunikas vesi. Ionnis oli esimene santoriinlane keda Ester seal kohtas. Ionnisest saab Estrile Santorinil töötatud aastate jooksul suur abimees. Ionnis on omamoodi inimene, kellel on imeline võime kõik nimed sassi ajada. Nimede meeles püsimiseks, paneb ta inimestele uued hüüdnimed ning on loonud erilise inimeste ja kohtade meeldejätmise süsteemi. Ionnis on ka iseendale pannud hüüdnimeks Burdu-Burdu. Santorini on Estri südamesse jäänud ka tänu paljudele abivalmitele, lihtsatele, töökatele ja ausatele saareelanikele; imetillukestele kirikutele; tuhakoobastele; värvikirevatele laavapaljanditele; Skarose kalju matkaradadele; serpentiididele ja eeslitele; vulkaanirandadele; vulkaanikraatri servale rajatud küladele ja vähenõudlikusele.
"KREEKLASED NAUDIVAD ELU TÄIEL RINNAL"
See müüt vastab tõele. Kreeklasetele meeldib lõbutseda ja nad unustavad kiiresti omavahelised konfliktid. Võlgu olevale naabrilemehele kassilekoerale justinilepiiberile öeldakse ikka tere ja minnaks ühiselt külapoole, kuigi võlaandjal võlg siiski meelest ei lähe. Kreeklasete kreedoks on "muretseda võib ju ka homme".
"KREEKLASED EI VEEDA AEGA KODUS" karantiini ajal ka mitte v
Ka see müüt vastab tõele. Kreeklaste meelistegevus on koos hea seltskonnaga - sõprade, tuttavete või perega - tavernis aega veeta. Kodu kasutab kreeklane kui teeäärset võõrastemaja. Juba antiikajal oli kodu paik, mis oli mõeldud naistele-lastele, mehed lahkusid vara ja jõudsid tagasi hilja. Tänapäeval võtavad mehed nädalalõppudel tavernidesse kaasa ka emad-vanaemad ja lapsed. Lastel ei ole tavernis viibimiseks keeldu ega kellaajalist piirangut. Kreekas on kodud väga väiksed ja talvisel ajal ka väga külmad, seega on parem suunduda sooja taverni või kohvikusse. Kreeklased on väga seltsivad, neile meeldib ennast näidata ja teistele nähtav olla
"TÖÖ ON KREEKLASE JAOKS MIDAGI SELLIST, MIDA TA TEEB KIRUDES JA PUHKEPÄEVADE VAHEPEAL"
Kreekas on aastas 12 ametlikku püha, 28 kalendripäeva puhkust, pikendatud lihavõtte- ja jõulupühad ning lugematu arv iga-aastaseid streike ja haigluslehti. Pool aastat puhkust ja pool aasta tööd - nii see päris ei ole. Kreeklaseid kirjeldatakse Euroopa meedias kui laisku inimesi, kes tööd teha ei viitsi. see ei söö Kreekas aga süüdistatakse teisi maid oma rahahädades. Kreekas saavad laiselda vaid riigiteenistujad. Arvukatel riigiteenistujatel on kasutada ametlik neljanädalane puhkus, palgalisad arvuti- ja võõrkeeleoskuse eest ja selle eest, et nad jõuavad hommikul õigeks ajaks tööle. Riigiteenistujaid saavad ka kaks lisapalka aastas ja neid ei ole ka õigus vallandada. Riigiteenistujatest naistel on õigus lapsepuhkusele kuni lapse aastaseks saamiseni, erasektoris töötavatel naisel vaid neli kuud. Kõik ilusad soodustused nii ilusad v , puhkused ja õigused käivad riigiteenistujate kohta, ülejäänud rabavad hommikust õhtuni tööd, et toita ära pere, tasuda tervisekindlustus ja maksta muid makse.
"KREEKLANE ON USKLIK, ISEGI VÄGA"
98% Kreeka kodanikest on õigeusu kiriku liikmed ja kui vaadata ainult kreeklaste statistikat, siis on see arv koguni 100%. Ükski kreeklane ei saa endale nime ilma ristimisteremooniata. Eesnimesi Kreekas ise välja ei mõelda, kõik nimed on vanad ja seotud pühakutega. Kirik ja riik ei ole Kreekas lahutatud. Kreeka õigeusu kirik on Euroopa suurim riigikirik. Kreeklased kuuluvad Euroopas Küprose ja Malta järel kõige usklikuma rahva hulka. Terve Kreeka on täis väiksemaid ja suuremaid kirikuhooneid. Kõige suuremad Kreeka pühadki on seotud kirikuga: lihavõtted, jõulud ja traditsioonilised pühakupäevad. Kuigi usust ja kirikust räägitakse Kreekas suurima lugupidamisega, ent kirikus käidakse suhteliselt harva. Enamik inimesi ei raatsi kuulata kogu jumalateenistust lõpuni. rude af Suuremate religioossete teenistuste, nagu lihavõttepühade ajal on kirikud rahvast tulvil, inimesed ei mahu äragi. Neid peetakse südaööl, aga enamasti tullakse sinna vaid paarikümneks minutiks.
"KREEKLASED ON EBAUSKLIKUD"
Kreekas on hirm kaetamise ja ärasõnumise ees uskumatult laialt levinud. Kes süüdistab mootorrattaga külili käies tee ääres kitsi karjaravat vanameest, kes peab bussikummi lõhkemist bussijaamas ootava mammi süüks, kes... Kreeklaste ebausklik olemine on kreeklaste viis leida ebaõnnestumisele lihtne ja lõplik lahendus. Igas võimalikus paigas võib näha siniseid silmi, mille ülesandeks on hoida omanikust eemal kurjad vaimud, igasugused pahandused ja õela inimese pahad soovid. Silmad ripuvad koolilapse koolikoti küljes, autos, bussis, lennukis ja kaunistavad ka kontoreid ja kodusid. Kreekas kutsutakse sinist klaassilma ehk kuradisilma mati'ks. Kaetamist saab kindlaks teha mitmel viisil, näiteks kui tervendaja ja kaetatu ühel ajal haigutama hakkavad. Needusest saab vabastada üks vastassugupoole vanavanematest, aga kui neid enam pole, saab hakkama ka mõne teise vanaema või vanaisa abil. Tuleb kolm korda risti ette lüüa, Neitsi Maarja palvet lugeda ja kolm korda õhku sülitad ja siis oledki needusest vaba. Veel saab kaetamise kindlakstegemiseks tilgutada kaks tilka õli vette ja kui need ühinevad, oled saanud kaetamise ohvriks.. Usk kaetamisse pole ainuke ebausk Kreekas. Levinud on ka komme luiskamise järel koputada vastu puud, siis saad patu enne andeks kui oled suurt kahju tekitanud.
"KREEKA ON TURVALINE MAA, PALJU TURVALISEM KUI EESTI" ratatataa im in tha ghetto
Eurostatistika kohaselt istub aastas Kreeka vanglates veidi üle 9000 inimese, mis teeb umbes 90 inimest 100 000 elaniku kohta. Euroopa keskmine näitaja on 147, ligi kaks korda suurem. Eestis on see näitaja 321, mis tähendab, et Eestis on vangistatud pätte ja kaabakaid üle kolme korra rohkem. Ka isikuvastaste kuritegevuste poolest on Kreeka Euroopas viimaste seas. Üle poole kuritegevustest Kreekas on seotud narkootikumide smuugeldamisega. Kreekas vägistamist ei eksisteerigi. ei tõesti mitte Perevägivaldki on Kreekas tunnistamata termin. see mingi feministi fantasy
KREEKLASTE MATUSEKOMBED
Konstatina oli jäänud haigeks ja 10.septembril 2009 ta ka suri. Surm ja matused on teema, mida Kreekas jutuks ei võeta...
quick end but oke
Ester Laansalu lõpetab oma raamatu kohtade nimetamisega kuhu Kreekasse minnes ei peaks kindlasti läbi minema! Head lugemiselamust! or naat
See raamat räägib Kreekast - kohast, mis on vaid kolm korda suurem kui Eesti, kuigi seal elab 8 korda rohkem inimesi. omgggg Kohast, mis on rannajoone pikkuselt maailmas kümnendal kohal ja neli viiendikku sellest kohast on mägine ning see koht on usklikkuse poolest Euroopas kolmandal kohal ja selle maa hümn koosneb 157. salmist ning on seetõttu maailma pikim. fking partytrick ju
KUIDAS SAI SEE KÕIK ALGUSE?
Laansalu alustab oma raamatut varase lapsepõlve jutuga, mis oli talle arvatavasti tekitanud huvi rändamise vastu. Tema vennad olid tahtnud mootorrattaga sõita ning olid samal ajal pidanud Estrit hoidma. Vendadel oli tulnud pähe, et äkki tahab väike Ester ka sõita. Nad sidusid püksirihmaga ta mootorratta külge ning läksid sõitma. Ester oli vankris kahtlaselt vait. Nagu ka arvata oli, kukkus vanker lõpuks ümber noshit. Vanaema oli ka tulnud vaatama, mis toimunud on. Ester leiti üles uppis vankri alt ning too isegi ei nutnud, vaid naeratas. kindel et pole deemon v lihtsalt psycho Üheksa aastat hiljem tulid tema kodu juurde inturistid suure bussiga ning seal oli ka giid. Ester oli kohe küsinud, et kas tema saaks ka sellise bussiga sõita ja mikrofoniga rääkida.
ESTRI TÖÖ
Reisijuhi tööd alustas Ester pärast seda kui Eesti taasiseseisvus. Hakkasid tekkima reisibürood ja Ester sai sinna jutule. Kui üks reisijuht alt ära hüppas, sai Ester minna Pariisi reisile giidiks. Pariisist sai Norra ja Norrast Kreeka. Tänu Kreeka reisile sai temast giid-reisijuht-reisikonsultant. Kui Ester 15 aastat tagasi Kreekasse jõudis, arvas ta et Kreekas olid ainult ainult mäed ja prügi. Tookord ei olnud Kreekas veel eurosid, vaid olid drahmid. Drahm oli olnud kasutusel üle 2500 aasta ja kreeklastel polnud kerge sellest loobuda. Üks tass kohvi oli siis veel maksnud 70 drahmi ehk 3,5 Eesti krooni, mis on isegi eestlaste kohta odav. ei ei euro ei tõsta hindu kohv ei maksa 22 senti Teed olid 15. aasta eest veel viletsad ja suunda juhatavaid silte oli vähe ja needki olid kreeka keeles. Nüüd, aga on Kreekasse ehitatud kiirteed ja sildid on igalpool kirjutatud ka inglise keeles.wow rly kas ingl k nii mainstream nüüd didnt know
KREEKA, HAIGLAD, JA TAKSOD
Ühe reisiseltskonnaga reisides, juhtub ka kaks õnnetust. Buss sõidab neil kõigepealt kraavi ning pärast jamatakse selle üles tõmbamisega. Pärastpoole kui nad olid juba hotellis kukub Raimond, kes on koolidirektor, trepist alla, ning, nad pidid, minema taksoga haiglasse. Kreekas veetakse ohutuledega ja pidevalt signaali andvas taksos abivajajat ning kõik teised taksod annavad neile teed. Ateenas on ligi viie miljoni elaniku kohta 14 000 taksot, mis on väga palju. lol sa pole veel näinud mis on palju Taksot kasutatakse ka ühistranspordi asemel ning taksosõit on praegugi väga odav - aastal 2011 maksis taksosse istumine 1 euro ja kilomeetri eest tuli tasuda 30 eurosent. Haigla oli väga rahvarohke, kuigi arstid olid väga abivalmid. Raimond saadeti lõpuks lennukiga Eestisse. Loe katkendit, Raimondi õnnetusest ja haiglatest SIIT. Kreekas on enamus arste saanud hariduse väljaspool Kreekat. Arstiametit ei tasusta riik piisavalt. Sellepärast toetavad inimesed arste, rahaga. kerge tip Näiteks kui mõnele pereliikmele Kreekas on vaja teha mõni plaaniline operatsioon, siis kõigepealt leitakse arst ja seejärel lepitakse kokku summa, olemata sellest kui ollakse tasunud ka ravikindlustuse eest. Ka lapse ilmaletoomine on tasuline. Alla 3000 euro pole mõtet eelarvet koostada. Enamik Ateena naisi sünnitab erasünnitusmajas. Neljakohalisse, palatisse koha broneerimiseks, tuleb tasuda 800 eurot. Arsti visiiditasu on 2000 eurot. Kokkuvõttes läheb erahaiglas sünnitamine maksma 4000 kuni 15 000 eurot. Olemata kõrgetest hindadest käivad kreeklased ikkagist erasünnitusmajas.
KONSTANTINA JA, TEMA PERE
Esimene Estri ajutine Kreeka-kodu oli linn nimega Tolo Peloponnesose poolsaarel ja selle suurus on umbes pool Eesti territooriumi. Tolo on paari tuhande elanikuga suvituslinn. See on Ateenast mööda kiirteed sõites vaid paari tunni kaugusel. Seal on meri ja rand ning ka ajalooline kultuuritaust. Tolos on rohkelt mägesid, viljakandvaid orge ja tasandikke. Rannajoon on käänuline, paljude sadamate ja arvutute randadega. Seal, kohtus ta perega, kellest saab tema võõrustaja, nõuandja ja toetaja. Konstantinaga, kes oli selle pere pereema kohtub Ester kui ta vajas abi ümber kukkunud kauba kokku korjamisega. Hiljem kohtus ta ühe noormehega rannal, kes osutus Konstantina pojaks Hariseks. Konstantinal on ka mees, kes on ratastoolis ja veel üks poega Panos, kes on abielus inglanna, Franiga ja neil on kaks last. Haris on naistevõrgutaja ja tal on raamatu jooksul kohe päris mitu pruuti. Konstantina on aga pärit Tolo lähedalt Assini külast. Tema vanemad olid talupidajad ehk Kreeka mõistes siis apelsini- ja mandariiniaedade ning arbuusi-, meloni- ja artišokipõldude pidajad. veits ületunde v Konstantina läks vanemate tahte vastaselt mehele ning kolis Ateenasse ja abiellus oma mehega ja neil sündis kaks poega.üks naisel teine mehel sündis eks Hiljem kolisid nad Tolosse.
HELENA, TEMA POOD NING TEMA RASKUSED
Sõites ühe reisiseltskonnaga 2500 meetri kõrgusele Pornasosse ära sa märgi mäele kohtab Ester Helenat. Helena on lihtne keskealine pontsakas kreeka pereema tumedate poisipeaks pügatud juuste ja kastanpruunide silmadega. Helena elab pooleteise kilomeetri kõrgusel ühes majalobudikus, mis osutub poeks. Poes leidub peaaegu kõike - isetehtud makarone, lusikamagustoitu(paksus siirupis hulpivad puuviljad), rõngasvorste, käsitööd, õlipuu okstest voolitud kerjusekeppe, ikoone ja lukumi'si(viinamarjamahlast valmistatud ja looduslike maitseainetega maitsestatud vorst!!!!!maitseliseditaolisedkujulisedümmargused kommid, mis on täidetud pähklite, musta ploomi või rosinatega ja külvatud üle seesamiseemnete, mandlilaastude või tuhksuhkruga). Lukumi jõudis kreekasse 15. sajandil ja maailmas tuntakse seda rohkem Türgi maiuse nime all. Estri rühm proovib lukumisi, puskareid ja muid asju ning meeldima hakkamisel ka ostetakse. Ka aasta hiljem käib Ester ikka veel ka Helena juures koos oma järrgmise reisikruppiga ja jäleki osetakse paliu asiu sialt. 2002. asta vepluaris, kui oli trammide yana toomi tramm v vahetamine evrade vastu, reisis Ester koos Konstantina perega nende sugulaste juurde ja tee peal käidi ka Helena juurest läbi. Siis sai Ester teada, et esimest korda kui Ester käis Helena juures ühe grupiga, olid Helenal väga rasked ajad. Helena abikaasal oli avastatud vähk ja neil ei olnud piisavalt raha, et minna Ateenasse arsti juurde. Kui aga peatus bussitäis rahvast nende poe juures said nad oma raha kokku. Teine kord kui Ester neid külastas oli neil jälle arstilkäik ees ja jällegi raha polnud. Helena aka gold digger oli samal ajal kui Ester oli tulnud sirvinud pühakute raamatut ja just Püha Sosoni juures olles tuli Ester. Jällegi said Helena ja tema pere oma raha kokku tänu Estrile. Nii sai Ester endale pühakuks püha Sosoni.
KREEKA KEELE ÕPINGUIL
Kui Estri üks kunagine reisija kutsub ta Tallinnasse Eesti esimesele uuskreeka kursusele, otsustab Ester muidugi kohe minna. Alguses muidugi tundus Kreeka keeles lugemine ja rääkimine võimatu. Esimene kokkupuude kreeka keelega oli Estril varajases lapsepõlves, kui tema ema oli teda noominud koolilaua taga istumast "Kõverera nagu kreeka ε" olemisega. Siis lisandusid matemaatikas ja füüsikas õpitud ρ (roo), π (pii) ja Ω (oomega). Nüüd aga vaatasid need tähed talle tähestikust ja õppetükkidest vastu. Kreeka keel on keel kus mõningaid tähekombinatsioone hääldatakse teistmoodi kui kirjas; kus on küll mõningad meie oma tähed, aga neid hääldatakse hoopis teist moodi; kus on tähestikus 24 tähte koos seitsme erineva i-ga mille kirjutamisel pole loogilisi reegleid; kus igal sõnal on rõhumärk ja sõnade suguline jagamine. Kreeka keel on samuti üks maailma vanimaid keeli mis on aastatuhandete jooksul vägagi muutunud. Meie, eestlased isegi kasutame antiikaja kreeka keelest pärit sõnavara ja fraseoloogiat. Isegi 1/3 inglise keele sõnu on pärit kreeka keelest. 4000 aastat tagasi kasutati ainult vanakreeka keelt, kuid peale Aleksander Suure maadevallutusi tekkis ka lihtsam versioon - uuskreeka keel. Tükk aega kasutati neid kahte keelt, vanakreeka keelt asjaajamiseks ja raamatute kirjutamiseks ja uuskreeka keelt lihtrahva hulgas rääkimisel, kuni 1974 mindi täielikult üle lihtsamale rahvakeelele. Vanakreeka keelt õpitakse praegugi kreeka koolides, aga selles suhelda ja kirjutada ei osata.
Ester läheb ka kreeka keelt õppima Ateena pellari ülikooli, mis on Kagu-Euroopa kõrgkoolidest üks vanimatest. Koolimajaks on hall ja sünge üheksakorruseline maja, kus klaasuksed ja seinad on täiskleebitud plakateid, seinad on laigulised, trepid on halli-mustakirjud. Kolmandal korrusel on väike antiigimuuseum milleta ei saa hakkama Ükski Kreeka Ülikool ja neljandal korrusel on kohvik, mis on hästi kole ja nukker. Hinnad on vähemalt kolm korda odavamad kui linnas. Ka WC pole tualettpaberi pojakestki näha. okei nii halb v Maja ei köeta üldse ja on seetõttu kohutavalt külm. Aga selle kooli rõõmsameelne õppejõud paneb unustama kooli väljanägemise. Õppejõud on ääretult sümpaatsed, emotsionaalsed ja enegilised.
KREEKLASTE PULMAKOMBED
Kui Ester sai Mariannalt pulmakutse oli ta väga imestunud, sest ta oli just temaga kohtunud. Aga põhjuseks oli hoopis see, et kreekas tuleb pulma kutsuda kõik keda tunned ja tead, isegi ärisuhete kaudu. Marianna ja Petros olid mõlemad heal järjel ja traditsioonidest kinnipidavatestperedest. Traditsioonide kohaselt tuleb perel kiita heaks tütre või poja tulevane abikaasa. Nii mõnedki mehed peavad oma armsama asemel hoopiski pere soovitud naise altari ette viima. Petrose ja Marianna vanemad tahtsid, et see tulevane oleks väärikast perest ja otsiti soovijaid kuni lõpuks said nende pered tuttavaks. Varsti tutvustatigi Petrost ja Mariannat üksteiseile. Alguses tundus, et nende vahel küll midagi susisema ei hakka kuni lõpuks tuli uudis, et nad on kihlunud. Kihlatud ollakse meie mõistes väga kaua - ka kümme aastat ei ole väga palju. Alla paari aasta kestvat kihtlust esineb harva. Pulmade venitamise põhjusteks on kreeka naise ettevalmistumine abielu iseärasusteks. Kihlusaeg annab ka võimaluse selgusele saada, kas suudetakse abikaasat koos kõigi tema vigadega armastada. Marianna ja Petros olid kihlatud 2 aastat. Kreeklane peab pulmi suurelt ja priiskavalt. Marianna ja Petrose pulmaõhtu oli 5.12.2009. okei selge aitäh Pulmaõhtu sellepärast, et laulatus toimub kreekas kell 18 või 19. okei küsisin v Pruut peab laulatusele alati üksi minema ja hiljaks jääma umbes 20 minutit. Pruudi saabumisel minnakse kirikusse, kuhu kõik ära ei mahu ja mõned seltskonnad jäävad kirikust välja. Koos pruutpaariga astuvad altari ette ka neli tunnistajat. Tunnistajateta ei saa Kreekas sõlmida isegi tsiviilabielu. Pulmade kõige põnevam osa on see kui pruutpaber teeb preestri juhatusel kätest kinni hoides kolm ringi ümber laua, millele on asetatud rist ja evangeelium ja jeesuse pilt . Pärast külvatakse pruutpaar riisiga üle. Riisi viskamine oli kreekas pulmakomme, millega sooviti uuele perekonnale head algust ja püsimajäämist enne kui 2011. aasta kevadel see ära keelati. Tseremoonia lõppeb õnnitlustestega ja pruutpaarile viie värvilise mandli kinkimisega, mis sümboliseerivad tervist, rikkust, õnne, viljakust ja pikka elu. Pärast on ka veel noorpaari ühine tordi lahti lõikamine ja esimene dants. Pulmapidu õhtu pidi olema ju kestab varajaste hommikutundideni. Seaduse järgi ei saa kreeka naine abielludes nime vahetada ja mõlemal jääb alles sama perekonnanimi. Lapsed hakkavad kandma mehe perekonnanime.
ATEENA
Ateenat kirjeldab ester kui kohta, kus on üksteise otsas ja segiläbi kõik uued hotellid ja vanad antiikmälestusmärgid; koht kus varahommikul kirevad kuked ja öö läbi kestab liiklussumin; koht, kus... Kevadises Ateenas on kuldkollastest õitest pakatavad looberipuud, valkjate õiekobaratega oliivid ja viimaseid õisi pillavad apelsiinipuud. Suvises Ateenas on tulikuumalt õhkavad ja tolmused marmortrepid. Sügiseses Ateenas siristavad vahetpidamata tsikaadid. Talvises Ateenas on oranžid apelsinipuud ja karikakarde väljad. Ateena südalinnon kitsuke, imetilluke ja täisehitatud. Kesklinnas asuvad kvartalid ja tänavad, kus tegeletakse kauba müümisega. Kesklinna vanades kvartalites on pisikesi oaase, kus saab mõnuleda kohvi juues, õhtust süües või muusikat kuulates. Koerad on Ateena tänavate lahutamatu osa. Nad saavad headelt inimestelt regulaarselt süüa ja armastavad aega veete suvalise linlasega kaasa jalutades. Koeradel on kaelas riigi antud rihmad - isastel sinised ja emastel punased. Neid vaksineeritakse ja steriliseeritakse. Autoga kesklinna sõites peab arvestama sellega, et sinna ei saa sõita iga päev, vaid üle päeva, sõltuvalt auto registri lõpunumbrist. Enamus tänavatel on parkimine tasuta, mis tähendab aga seda, et parkimiskohta leida on praktiliselt võimatu. "Ateenas peab kõigil olema hea elada" ütles Ester.
KREEKA PLUSSID
Kui Ester oma sõbranna Annega tänavatel jalutavad, tuleb jututeemaks Kreeka plussid. Anne arvab, et kliima on kreeka juures kõige parem. Egeuse mere rannikul on kliima stabiilsem kui mujal Kreekas. Isegi hilissügisesed soojakraadid on keskmiselt 25-30°C ning merevesi püsib 24°C ligi. Vahemereline kliima Kesk-Kreekas ja saartel veel tähendab lumeta talve mõningaste vihmahoogudega, pidevat rohelust, maasikaid veebruaris, aasta läbi avatud välikohvikuid ja pikka vihmata suve. Ester aga arvab, et Kreeka suurimaks plussiks on võimalus olla sina ise. Kreekas saab sõita paarkümmend aastat vana autoga ja mitte murda pead, kuidas naabrit üle trumbata; sorkida lauas kahvliga kaaslase taldrikus ja mitte muretseda lauakommete pärast; ujuda euroopa puhtamais meres mis on Egeuse meri; võtta aega ja mitte seda taga ajada; rääkida inimestega rahulikult ja mõnuga.
KREEKA KÖÖK, SÖÖGID JA JOOGID
"Kindlasti ei ole toidud Kreekas liiga soolased või vürtsitatud, seega eestlastele väga suupärased" ütleb Ester. Kreeka köök on maailmakuulus. Kreeklased söövad asju vastavalt kommetele. Eriti armastavad kreeklased palju liha süüa. Kreekas on linnu-, lamba-, kitse- ja sealiha. Merest saavad kreeklased ka palju mereande ja kalu. Kreeka köögis on tähtsal kohal ka veel oad ja kartulid ning rohkelt kasutatakse baklažaani, suvikõrvitsat, artišokki, rohelisi oakaunu, herneid, läätsi, okrat, paprikat, pipart, kapsast, porgandit, punapeeti, spinatit ja viinamarjalehti. Kreeka kööki kuuluvad ka feta juust, oliivid, oliiviõli ja sidrun. Toidukorrad kreekas on rikkalikud. Kõigepealt on salatid ja eelroad. Kõige harjumuspärasemaks salatiks on maailmakuulus Kreeka salat. Eelroadeks on näiteks tzatziki(jogurtikaste, taramasoalata(kalamarjavõie), kolokifakia tignita(frititud suvekõrvits) ja paljud muud näiteks grillitud kaheksajalad. Seejärel on vaheroaks suupisted. Põhiroaks on liha või kala grillitult või hautatult. Magustoidud tuuakse peale põhirooga ja nendeks on ülimagusad, siirupi või meega üle valatud magustoidud. Kõige tuntumad on balkava ja kadaifi, mis on siirupid hulpivad filotaignakoogid, keeksid, küpsised, vahukoore- ja šokolaadikoogid ja lusikamagustoidud ehk paksus siirupis ujuvad puuviljad. Suppi söövad kreeklased harva, enamasti püreestatult. Kreeklased ei ole veinigurmaanid, küll aga nad igapäevased veininautijad. Õhtusöögi juurde kuulub enamasti vaadivein. Kreeka köögi võib võtta kokku sõnadega lihtsus, värskus ja mitmekesisus.
Kreekas sööma-jooma minnes peab teadma, kus mida tellida saab. Tavaliselt saab tavernis, restoranis ja grillbaaris nii süüa kui ka juua. Kohvijoomiseks sinna minna ei sobi. Kohvijoomiseks tuleks minna kohvikusse, kus pakutakse peale kohvi ka muid jooke. Süüa kohvikutes väga ei pakuta, harvemal juhul võib saada kooki. Uzeri(ainult meeste koht) ja baar on napsuvõtmise ja lobisemise kohad. Kreekas ei ole jootraha andmine kohustuslik, aga lauale jäätud euro teeb kelneri tunduvalt rõõmsamaks.
KREEKA SAARED
Kreekas olevate saarte arvu ei ole aga kindlalt teada. Eri allikad pakuvad väga erinevaid arve kuni seitse tuhandeni. Püsi asustusega on nendest saartest umbes 250. Kõigi saarte vahel toimub ka laeva-, harvemal juhul lennuühendus. Mõnele saarele saab ka mööda silda minnes. Iga Kreeka saar on endale hankinud ajaloorattas keereldes erineva näo, kombed ja pärandi. Saari jagatakse erinevalt - suurteks ja väikesteks, turismist küllastunuiks ja pea puutumatuteks, arheoloogiliste vaatamisväärsustega ja ilma, jne. Kreeka mandriosa meenutab kujult hobuserauda ja saared on pikitud selle ümber. Joonia meres on 7 suuremat saart - Kérkyra(eestlastele tuntud kui Korfu), Paksi ja Lefkada(pikkade liivarandadega saared),
Ithaka(Odüsseuse elupaik), Kefalonia(kuldsere hammastega kitsede ja rukkimaarjapäeval ilmuvate mustade madude saar) ja Zakinfos(seal asub Kreeka kõige kuulsam kalendrivaade).
Patmose saarel käis Ester koos Frani, Panose ja Harisega. Patmose saar asub Küklaadide saarestiku lõunaosas ja on Kreeka saarte usukeskuseks. Klooster, mis paistab võimsalt juba väga kaugelt on suurim ja võimsam, mida Ester on Kreekas näinud. Patmose saare pindala on umbes 30 km², seal elab 3000 inimest, on sama madal kui Eesti, on merihobukese kujuga.
Järgmisel päeval suundub Ester koos oma reisikaaslastega Lésvose ehk Lesbose saarele. Seal saarel on 2000 aastat vanad kuumaveebasseind, miljoneid aastaid vana kivistunud mets, imettegevate ikoonidega kloostrid ja parim aniisiviin ouzo. Tänapäeval toodetakse Lésvose saarel mitut ouzo sorti mitme eri lõhnabuketi ja kangusega. See jook on valmistatud laimiõitest, greibikoortest, koriandrist, fenkolist, nelgist, aniisit ja muudest ainetest millest osa on saladus. Ouzo't serveeritakse nii, et kõigepealt valatakse klaasi ouzo, siis pisut vett ja jääd, misjärel muutub segu piimjaks. Ouzo't tuleb õppida armastama ja Lésvose saar sobib selleks kõige paremini.
Estrit vaimustab ka Santorini saar, mis kuulub maailmas kümne kõige populaarsema saare hulka. Saar on kuulus oma ilusa vaate poolest Egeuse mere sügavsinistest vetest ümbritsetud Santorini vulkaanile. Santorinile sõites näeb saja meetri kõrgusi musti laavaväljasi ning poolkuukujulist Santorini ise koos tema valgete, roosade, punaste, oranžide ja siniste majakogumitega mis asuvad 240 meetri kõrgusel kraatriseinal. Santorini on seotud ühe maailma kõige võimsama inimestele teada oleva vulkaanipurskega, mis toimus 1550. aastal e.m.a. Kaks kolmandikku saarest vajus vulkaanipurske tagajärjel meresügavikku, jättes mälestuseks 800 meetri sügavuse ja 12 kilomeetrise läbimõõduga vulkaanikraatri. Santorini saar on Kreeka saartest üks ainulaadsemaid. Santorini ja selle külje asuv saar nimega Anafi on Euroopas ainukesed kuuma ja kõrbelise kliimaga paigad. Santorinil asuv muld on vulkaanilist päritolu ja enamasti must. Sellele vaatamata kasvab seal ikkagi taimi, mis tarbivad vähe vett. Santorini ümber on väävlihaisune pruunikas vesi. Ionnis oli esimene santoriinlane keda Ester seal kohtas. Ionnisest saab Estrile Santorinil töötatud aastate jooksul suur abimees. Ionnis on omamoodi inimene, kellel on imeline võime kõik nimed sassi ajada. Nimede meeles püsimiseks, paneb ta inimestele uued hüüdnimed ning on loonud erilise inimeste ja kohtade meeldejätmise süsteemi. Ionnis on ka iseendale pannud hüüdnimeks Burdu-Burdu. Santorini on Estri südamesse jäänud ka tänu paljudele abivalmitele, lihtsatele, töökatele ja ausatele saareelanikele; imetillukestele kirikutele; tuhakoobastele; värvikirevatele laavapaljanditele; Skarose kalju matkaradadele; serpentiididele ja eeslitele; vulkaanirandadele; vulkaanikraatri servale rajatud küladele ja vähenõudlikusele.
"KREEKLASED NAUDIVAD ELU TÄIEL RINNAL"
See müüt vastab tõele. Kreeklasetele meeldib lõbutseda ja nad unustavad kiiresti omavahelised konfliktid. Võlgu olevale naabrilemehele kassilekoerale justinilepiiberile öeldakse ikka tere ja minnaks ühiselt külapoole, kuigi võlaandjal võlg siiski meelest ei lähe. Kreeklasete kreedoks on "muretseda võib ju ka homme".
"KREEKLASED EI VEEDA AEGA KODUS" karantiini ajal ka mitte v
Ka see müüt vastab tõele. Kreeklaste meelistegevus on koos hea seltskonnaga - sõprade, tuttavete või perega - tavernis aega veeta. Kodu kasutab kreeklane kui teeäärset võõrastemaja. Juba antiikajal oli kodu paik, mis oli mõeldud naistele-lastele, mehed lahkusid vara ja jõudsid tagasi hilja. Tänapäeval võtavad mehed nädalalõppudel tavernidesse kaasa ka emad-vanaemad ja lapsed. Lastel ei ole tavernis viibimiseks keeldu ega kellaajalist piirangut. Kreekas on kodud väga väiksed ja talvisel ajal ka väga külmad, seega on parem suunduda sooja taverni või kohvikusse. Kreeklased on väga seltsivad, neile meeldib ennast näidata ja teistele nähtav olla
"TÖÖ ON KREEKLASE JAOKS MIDAGI SELLIST, MIDA TA TEEB KIRUDES JA PUHKEPÄEVADE VAHEPEAL"
Kreekas on aastas 12 ametlikku püha, 28 kalendripäeva puhkust, pikendatud lihavõtte- ja jõulupühad ning lugematu arv iga-aastaseid streike ja haigluslehti. Pool aastat puhkust ja pool aasta tööd - nii see päris ei ole. Kreeklaseid kirjeldatakse Euroopa meedias kui laisku inimesi, kes tööd teha ei viitsi. see ei söö Kreekas aga süüdistatakse teisi maid oma rahahädades. Kreekas saavad laiselda vaid riigiteenistujad. Arvukatel riigiteenistujatel on kasutada ametlik neljanädalane puhkus, palgalisad arvuti- ja võõrkeeleoskuse eest ja selle eest, et nad jõuavad hommikul õigeks ajaks tööle. Riigiteenistujaid saavad ka kaks lisapalka aastas ja neid ei ole ka õigus vallandada. Riigiteenistujatest naistel on õigus lapsepuhkusele kuni lapse aastaseks saamiseni, erasektoris töötavatel naisel vaid neli kuud. Kõik ilusad soodustused nii ilusad v , puhkused ja õigused käivad riigiteenistujate kohta, ülejäänud rabavad hommikust õhtuni tööd, et toita ära pere, tasuda tervisekindlustus ja maksta muid makse.
"KREEKLANE ON USKLIK, ISEGI VÄGA"
98% Kreeka kodanikest on õigeusu kiriku liikmed ja kui vaadata ainult kreeklaste statistikat, siis on see arv koguni 100%. Ükski kreeklane ei saa endale nime ilma ristimisteremooniata. Eesnimesi Kreekas ise välja ei mõelda, kõik nimed on vanad ja seotud pühakutega. Kirik ja riik ei ole Kreekas lahutatud. Kreeka õigeusu kirik on Euroopa suurim riigikirik. Kreeklased kuuluvad Euroopas Küprose ja Malta järel kõige usklikuma rahva hulka. Terve Kreeka on täis väiksemaid ja suuremaid kirikuhooneid. Kõige suuremad Kreeka pühadki on seotud kirikuga: lihavõtted, jõulud ja traditsioonilised pühakupäevad. Kuigi usust ja kirikust räägitakse Kreekas suurima lugupidamisega, ent kirikus käidakse suhteliselt harva. Enamik inimesi ei raatsi kuulata kogu jumalateenistust lõpuni. rude af Suuremate religioossete teenistuste, nagu lihavõttepühade ajal on kirikud rahvast tulvil, inimesed ei mahu äragi. Neid peetakse südaööl, aga enamasti tullakse sinna vaid paarikümneks minutiks.
"KREEKLASED ON EBAUSKLIKUD"
Kreekas on hirm kaetamise ja ärasõnumise ees uskumatult laialt levinud. Kes süüdistab mootorrattaga külili käies tee ääres kitsi karjaravat vanameest, kes peab bussikummi lõhkemist bussijaamas ootava mammi süüks, kes... Kreeklaste ebausklik olemine on kreeklaste viis leida ebaõnnestumisele lihtne ja lõplik lahendus. Igas võimalikus paigas võib näha siniseid silmi, mille ülesandeks on hoida omanikust eemal kurjad vaimud, igasugused pahandused ja õela inimese pahad soovid. Silmad ripuvad koolilapse koolikoti küljes, autos, bussis, lennukis ja kaunistavad ka kontoreid ja kodusid. Kreekas kutsutakse sinist klaassilma ehk kuradisilma mati'ks. Kaetamist saab kindlaks teha mitmel viisil, näiteks kui tervendaja ja kaetatu ühel ajal haigutama hakkavad. Needusest saab vabastada üks vastassugupoole vanavanematest, aga kui neid enam pole, saab hakkama ka mõne teise vanaema või vanaisa abil. Tuleb kolm korda risti ette lüüa, Neitsi Maarja palvet lugeda ja kolm korda õhku sülitad ja siis oledki needusest vaba. Veel saab kaetamise kindlakstegemiseks tilgutada kaks tilka õli vette ja kui need ühinevad, oled saanud kaetamise ohvriks.. Usk kaetamisse pole ainuke ebausk Kreekas. Levinud on ka komme luiskamise järel koputada vastu puud, siis saad patu enne andeks kui oled suurt kahju tekitanud.
"KREEKA ON TURVALINE MAA, PALJU TURVALISEM KUI EESTI" ratatataa im in tha ghetto
Eurostatistika kohaselt istub aastas Kreeka vanglates veidi üle 9000 inimese, mis teeb umbes 90 inimest 100 000 elaniku kohta. Euroopa keskmine näitaja on 147, ligi kaks korda suurem. Eestis on see näitaja 321, mis tähendab, et Eestis on vangistatud pätte ja kaabakaid üle kolme korra rohkem. Ka isikuvastaste kuritegevuste poolest on Kreeka Euroopas viimaste seas. Üle poole kuritegevustest Kreekas on seotud narkootikumide smuugeldamisega. Kreekas vägistamist ei eksisteerigi. ei tõesti mitte Perevägivaldki on Kreekas tunnistamata termin. see mingi feministi fantasy
KREEKLASTE MATUSEKOMBED
Konstatina oli jäänud haigeks ja 10.septembril 2009 ta ka suri. Surm ja matused on teema, mida Kreekas jutuks ei võeta...
quick end but oke
Ester Laansalu lõpetab oma raamatu kohtade nimetamisega kuhu Kreekasse minnes ei peaks kindlasti läbi minema! Head lugemiselamust! or naat