Arvamusi raamatust
"Aeg-ajalt unistan Kreekasse minemisest. Ja võib-olla just seepärast meeldis mulle, et "Minu Kreeka" autor on giid, kelle tekstis on isiklikku pigem vähe, selle raamatu mahtu arvestades siiski parasjagu. Silma torkas, et autori Kreekas elavad sõbrad-tuttavad on võõramaalased või vähemalt võõramaalastega lähedastes suhetes. Hoopis olulisem on aga, et maasse ehk Kreekasse puutuv on esitatud nii, et seda on aastatepikkuse kogemusega giidi vahendusel huvitav lugeda.
Raamatus on juttu Ateenast, Kreeka saartest, oliivikasvatusest, toidust, usust, kreeka meestest, perekonnatraditsioonidest, ja sellestki, kui ihaldasväärne on viimase ajani olnud avaliku teenistuse töötaja staatus. Nüüd on kõik muidugi kibekiiresti muutuv ja vähemalt meedias kajastatu põhjal ei pruugi see Vahemere riik enam sugugi nii turvaline olla.
Järelduste tegemistest autor hoidub. Seetõttu jäävad silma mõned vastuolulisusedki - ühes peatükis tekib lugejal üks mulje ja mõnes järgmises see mulje juba kaob. Näiteks on põhjamaalase jaoks vist täiesti arusaamatu nende töökultuur. Ühest küljest ei lase kreeklane tööst endale stressi tekkida, teisalt jällegi kirjutab autor, et eraettevõtluses töötamine tähendab pahatihti hooajalist tööd ja seetõttu tuleb ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta palehigis pingutada. Ma ei suuda vist neid kahte asja kuidagi kokku panna ...
Põhjalik ülevaade Kreeka kommetest ja kultuurist, kuigi usutavasti oleks autoril materjali veel teisegi samasuguse raamatu jaoks. "Minu Kreeka" mõjus ausa ja informatiivsena. "Minu Kreeka" võiks Kreeka-reisiks kotti pista, et kohapeal olles lugeda ja kohe ka kogeda." - yksainus.blogspot.com
"Ester on kirjutanud lahedalt loetava ja mõnusa keelega raamatu oma kogemustest Kreekamaal. Eks seal käinuil võivad olla oma muljed teistsugused ja mitte just igas punktis kinnitada Estri omi, aga meil on ju õigus oma vaatenurgale. Ja eks Estril ole meist kui tema juhitavaist tuuritavaist külalistest ka oma arvamine, mida aeg-ajalt mõnelt lehelt tunda saame.
Raamatu teeb väärtuslikuks ka sissevaade giidi, reisisaatja ja kohapealse reisiesindaja ellu ja ametisse ning seetõttu on ta soovitatav lektüür igaühe lauale, kes arvab, et ta kunagi seda tööd tahaks teha. Või siis jõuda äratundmisele, et see pole mitte igaühe amet, kui arvata, et lobedast jutust ja suhtlemisest turistidega piisab edukaks tööks." - lugemiselamus.wordpress.com
"Ester Laansalu "Minu Kreeka" on hoogne ja informatiivne. Läks kohe algusest peale käima. Autor on Kreekas giidina töötanud juba 15 aastat ja seda on tunda. Vaheldumisi isiklike seikadega antakse ülevaade riigi kultuurist ja inimestest. Lükatakse ümber nii mõnedki valearvamused (näiteks meie tavapärane arvamus, et kreeklased on laisad ja ei viitsi tööd teha). Teisalt - aega on kreeklasel alati küll. Kuna nii pika riigis elamisega on autoril tekkinud ka kohalikud sõbrad, siis see oligi ehk väärtuslikem ja huvitavam osa raamatust. Kuidas elab üks tavaline perekond, millised on nende väärtushinnangud ja harjumused. "Minu Kreeka" balansseerib kenasti isikliku ja üldise vahel, muutumata liiga palju autori eraelus tuhnivaks, aga ei jää ka kõrvalseisja pilguks. Toidunautlejatele ka sobilik raamat, sest Kreeka toitudest on siin palju juttu." - bukahoolik.blogspot.com
"Lugedes “Minu Kreekat” tekkis tõsiselt äratundmise rõõm, nagu oleks enamuse neid seiklusi minu enda omad. See raamat kubiseb heas mõttes väga huvitavatest ajaloolistest faktidest, seetõttu oli eriti huvitav seda lugeda." - ageagapi.wordpress.com
Raamatus on juttu Ateenast, Kreeka saartest, oliivikasvatusest, toidust, usust, kreeka meestest, perekonnatraditsioonidest, ja sellestki, kui ihaldasväärne on viimase ajani olnud avaliku teenistuse töötaja staatus. Nüüd on kõik muidugi kibekiiresti muutuv ja vähemalt meedias kajastatu põhjal ei pruugi see Vahemere riik enam sugugi nii turvaline olla.
Järelduste tegemistest autor hoidub. Seetõttu jäävad silma mõned vastuolulisusedki - ühes peatükis tekib lugejal üks mulje ja mõnes järgmises see mulje juba kaob. Näiteks on põhjamaalase jaoks vist täiesti arusaamatu nende töökultuur. Ühest küljest ei lase kreeklane tööst endale stressi tekkida, teisalt jällegi kirjutab autor, et eraettevõtluses töötamine tähendab pahatihti hooajalist tööd ja seetõttu tuleb ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta palehigis pingutada. Ma ei suuda vist neid kahte asja kuidagi kokku panna ...
Põhjalik ülevaade Kreeka kommetest ja kultuurist, kuigi usutavasti oleks autoril materjali veel teisegi samasuguse raamatu jaoks. "Minu Kreeka" mõjus ausa ja informatiivsena. "Minu Kreeka" võiks Kreeka-reisiks kotti pista, et kohapeal olles lugeda ja kohe ka kogeda." - yksainus.blogspot.com
"Ester on kirjutanud lahedalt loetava ja mõnusa keelega raamatu oma kogemustest Kreekamaal. Eks seal käinuil võivad olla oma muljed teistsugused ja mitte just igas punktis kinnitada Estri omi, aga meil on ju õigus oma vaatenurgale. Ja eks Estril ole meist kui tema juhitavaist tuuritavaist külalistest ka oma arvamine, mida aeg-ajalt mõnelt lehelt tunda saame.
Raamatu teeb väärtuslikuks ka sissevaade giidi, reisisaatja ja kohapealse reisiesindaja ellu ja ametisse ning seetõttu on ta soovitatav lektüür igaühe lauale, kes arvab, et ta kunagi seda tööd tahaks teha. Või siis jõuda äratundmisele, et see pole mitte igaühe amet, kui arvata, et lobedast jutust ja suhtlemisest turistidega piisab edukaks tööks." - lugemiselamus.wordpress.com
"Ester Laansalu "Minu Kreeka" on hoogne ja informatiivne. Läks kohe algusest peale käima. Autor on Kreekas giidina töötanud juba 15 aastat ja seda on tunda. Vaheldumisi isiklike seikadega antakse ülevaade riigi kultuurist ja inimestest. Lükatakse ümber nii mõnedki valearvamused (näiteks meie tavapärane arvamus, et kreeklased on laisad ja ei viitsi tööd teha). Teisalt - aega on kreeklasel alati küll. Kuna nii pika riigis elamisega on autoril tekkinud ka kohalikud sõbrad, siis see oligi ehk väärtuslikem ja huvitavam osa raamatust. Kuidas elab üks tavaline perekond, millised on nende väärtushinnangud ja harjumused. "Minu Kreeka" balansseerib kenasti isikliku ja üldise vahel, muutumata liiga palju autori eraelus tuhnivaks, aga ei jää ka kõrvalseisja pilguks. Toidunautlejatele ka sobilik raamat, sest Kreeka toitudest on siin palju juttu." - bukahoolik.blogspot.com
"Lugedes “Minu Kreekat” tekkis tõsiselt äratundmise rõõm, nagu oleks enamuse neid seiklusi minu enda omad. See raamat kubiseb heas mõttes väga huvitavatest ajaloolistest faktidest, seetõttu oli eriti huvitav seda lugeda." - ageagapi.wordpress.com