Räägib Ester Laansalu
Lehe tegijad said meilitsi ühendust ka Ester Laansalu endaga.
Esitasime temale järgnevad küsimused:
- Millal te olete sündinud?
- Kus oli teie lapsepõlvekodu?
- Kus koolis te olete õppinud?
- Midagi muud, kui tahtmist juurde rääkida :)
Estri vastus: Olen täitsa tavaline maatüdruk ja üles kasvanud Emajõe jääres. Seal möödus kogu minu lapsepõlv. Jõgi mängis meie toonaste laste hulgas suurt rolli - suvel sai proovitud üle selle ujuda, paadiga mööda jõge sõita, soolaugaste vahel kuremarjul käia, talvel üle jää koolist koju tulla...
Loomulikult käis jõeäärsete laste tegemiste hulka ka kalalkäik. Õngega pidid ümber käia oskama nii posid kui tüdrukud.
Meie toonaste suviste tegemiste hulka käis vastuvaidlematult kõplamine ja karjaskäik...
Olen pere vanim laps. Mul on noorem õde ja noorem vend. Seega nende kantseldamine oli lapsepõlve pärisosa. Kuna kõik vanemad pidi tööl käima ja maal polnud lasteaeda, õppisime varakult endale süüa tegema, pesu pesema ja iseeenda eest sesima.
Olen õppinud 12 aastat Luunja Keskkoolis, seejärel lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaaria eriala ja pisut hiljem Tartu Ülikooli turismimajanduse eriala ning läbinud Ateena Kapodistriase nimelise Ülikooli 6-kuulised kõrgema taseme kreeka keele kursused.
Enne seda olen eelnevatel aastatel õppinud erinevatel kursustel kreeka keelt, nii Tallinna Mainori Keeltekoolis, Tartu Ülikooli keeltekursustel kui ka Ateenas mitmel väiksemal keelekursusel. Lisaks olen läbinud Tartu Keeltekoolis inglise keele kursused ja Dublinis lühikese inglise keele kursuse ning Rahvaülikoolis hispaania keele algtaseme kursused.
Elan hetkel mitmendat aastat Kreekas, Ateenas, seda peamiselt siiski talvisel perioodil. Suvel tegelen endiselt giiditööga tehes reise erinevatele Eesti reisibüroodele. Esialgu oli minu Kreekasse jäämine seotud Ateena Ülikoolis kreeka keele õppimisega ja hiljem lisandusid sinna kahe raamatu projektid: "Minu Kreeka" ja "Eesti - Kreeka vestmiku" kirjutamised. Viimase üle on mul endal väga hea meel, sest selle tegemine võttis terve talve ja suure osa suvestki. Kuna Eestis polnud enne välja antud ühtki eesti-kreeka vestmikku, siis see oli oluline märk antud valdkonnas, vähemalt minu jaoks.
Suvel tegelen endiselt giiditööga. Kuna minu töökogemus selles vallas on pea 19 aastat, siis ampluaa, mida suudan hallata, on päris laiaks kujunenud.
Viimaste aastate reisid on mind Euroopast pisut kaugemale viinud. Näiteks Aasias Hiinasse, Vietnamisse, Indiasse ja Taisse. Loodan, et uus aasta kingib mulle reisivõimaluse Singapuri ja Malaisiasse.
Teiselt poolt olen töö tõttu sattunud Lõuna-Ameerikasse, mis on kindlasti üks minu lemmikuid, külastades Peruud ja Mehhikot. Sellel aastal loodan sealkandis käia veel Ekuadoris ja Galapagose saartel.
Aafrika mandrit olen külastanud vähe, käies eksursioone tegemas Marokos.
Seevastu Euroopa maadest on minu reisishtidest välja jäänud vaid kaks maad: Bulgaaria ja Rumeenia. Kõikides muudes riikides olen eksursioonijuhiks olnud korduvalt. Näiteks Norras 51 korda.
Kindlasti kuulub minu lemmikmaade hulka ühelt poolt väga omapärane Island ja teiselt poolt muidugi Kreeka, kuhu sattusin esimest korda, nagu ikka täitsa juhuslikult, 19 aastat tagasi. Tänaseks on Kreekast saanud minu üks kirgi, läbi tema ajaloo ja kultuuriväärtuste tundmaõppimise. Olen külastanud ka umbes 60 Kreeka saart, millest igaüks, ikka veel imestades mainides, on väga omanäolised - oma kultuuri, toitude, murrete, inimsuhete jne kaudu. Iga uus saarele minek on nagu väike seiklus, mis kutsub avastama!
Soovi korral võite minu ühte intervjuud giiditööst lugeda antud internetiaadressil ja edasi ajakirjast Kodukiri:
http://www.elukiri.ee/2448415/inimesed-voiksid-rohkem-kusida
Lisaks annan aeg-ajalt intervjuusid Kreeka teemadel Vikerraadios ja Raadio 3 ning olen kirjutanud Kreeka teemalisi artikleid Eesti Ekspressile ja teistele ajalehtedele.
Minu teine suur hobi reisimise kõrval on koerad. Kasvatan koos oma tütre Triinuga labradore. Hetkel on meil kodus kaks koera: Berta ja Eddi. - Ester Laansalu
Esitasime temale järgnevad küsimused:
- Millal te olete sündinud?
- Kus oli teie lapsepõlvekodu?
- Kus koolis te olete õppinud?
- Midagi muud, kui tahtmist juurde rääkida :)
Estri vastus: Olen täitsa tavaline maatüdruk ja üles kasvanud Emajõe jääres. Seal möödus kogu minu lapsepõlv. Jõgi mängis meie toonaste laste hulgas suurt rolli - suvel sai proovitud üle selle ujuda, paadiga mööda jõge sõita, soolaugaste vahel kuremarjul käia, talvel üle jää koolist koju tulla...
Loomulikult käis jõeäärsete laste tegemiste hulka ka kalalkäik. Õngega pidid ümber käia oskama nii posid kui tüdrukud.
Meie toonaste suviste tegemiste hulka käis vastuvaidlematult kõplamine ja karjaskäik...
Olen pere vanim laps. Mul on noorem õde ja noorem vend. Seega nende kantseldamine oli lapsepõlve pärisosa. Kuna kõik vanemad pidi tööl käima ja maal polnud lasteaeda, õppisime varakult endale süüa tegema, pesu pesema ja iseeenda eest sesima.
Olen õppinud 12 aastat Luunja Keskkoolis, seejärel lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia veterinaaria eriala ja pisut hiljem Tartu Ülikooli turismimajanduse eriala ning läbinud Ateena Kapodistriase nimelise Ülikooli 6-kuulised kõrgema taseme kreeka keele kursused.
Enne seda olen eelnevatel aastatel õppinud erinevatel kursustel kreeka keelt, nii Tallinna Mainori Keeltekoolis, Tartu Ülikooli keeltekursustel kui ka Ateenas mitmel väiksemal keelekursusel. Lisaks olen läbinud Tartu Keeltekoolis inglise keele kursused ja Dublinis lühikese inglise keele kursuse ning Rahvaülikoolis hispaania keele algtaseme kursused.
Elan hetkel mitmendat aastat Kreekas, Ateenas, seda peamiselt siiski talvisel perioodil. Suvel tegelen endiselt giiditööga tehes reise erinevatele Eesti reisibüroodele. Esialgu oli minu Kreekasse jäämine seotud Ateena Ülikoolis kreeka keele õppimisega ja hiljem lisandusid sinna kahe raamatu projektid: "Minu Kreeka" ja "Eesti - Kreeka vestmiku" kirjutamised. Viimase üle on mul endal väga hea meel, sest selle tegemine võttis terve talve ja suure osa suvestki. Kuna Eestis polnud enne välja antud ühtki eesti-kreeka vestmikku, siis see oli oluline märk antud valdkonnas, vähemalt minu jaoks.
Suvel tegelen endiselt giiditööga. Kuna minu töökogemus selles vallas on pea 19 aastat, siis ampluaa, mida suudan hallata, on päris laiaks kujunenud.
Viimaste aastate reisid on mind Euroopast pisut kaugemale viinud. Näiteks Aasias Hiinasse, Vietnamisse, Indiasse ja Taisse. Loodan, et uus aasta kingib mulle reisivõimaluse Singapuri ja Malaisiasse.
Teiselt poolt olen töö tõttu sattunud Lõuna-Ameerikasse, mis on kindlasti üks minu lemmikuid, külastades Peruud ja Mehhikot. Sellel aastal loodan sealkandis käia veel Ekuadoris ja Galapagose saartel.
Aafrika mandrit olen külastanud vähe, käies eksursioone tegemas Marokos.
Seevastu Euroopa maadest on minu reisishtidest välja jäänud vaid kaks maad: Bulgaaria ja Rumeenia. Kõikides muudes riikides olen eksursioonijuhiks olnud korduvalt. Näiteks Norras 51 korda.
Kindlasti kuulub minu lemmikmaade hulka ühelt poolt väga omapärane Island ja teiselt poolt muidugi Kreeka, kuhu sattusin esimest korda, nagu ikka täitsa juhuslikult, 19 aastat tagasi. Tänaseks on Kreekast saanud minu üks kirgi, läbi tema ajaloo ja kultuuriväärtuste tundmaõppimise. Olen külastanud ka umbes 60 Kreeka saart, millest igaüks, ikka veel imestades mainides, on väga omanäolised - oma kultuuri, toitude, murrete, inimsuhete jne kaudu. Iga uus saarele minek on nagu väike seiklus, mis kutsub avastama!
Soovi korral võite minu ühte intervjuud giiditööst lugeda antud internetiaadressil ja edasi ajakirjast Kodukiri:
http://www.elukiri.ee/2448415/inimesed-voiksid-rohkem-kusida
Lisaks annan aeg-ajalt intervjuusid Kreeka teemadel Vikerraadios ja Raadio 3 ning olen kirjutanud Kreeka teemalisi artikleid Eesti Ekspressile ja teistele ajalehtedele.
Minu teine suur hobi reisimise kõrval on koerad. Kasvatan koos oma tütre Triinuga labradore. Hetkel on meil kodus kaks koera: Berta ja Eddi. - Ester Laansalu